Tartu vaib ja vihmase ilma muusika

Väikeses ahjus põles tuli. Köök oli hämar ja muud valgust seal polnudki, ainult need hõõguvad söed ja mõni üksik leek. Mulle meeldis see, terve tuba oli pime ja mõnusalt rahulik, müstiline. Vedelesin ahju ees ja kurvastasin. Kõlaritest tuli muusikat, mida ma olin kunagi teismelisena kuulanud.

Vahelduseks klassikale kogesin seekord uuesti läbi oma noorukiaja üksildust. Väga selline mõnus ja rõske. Nutsin palju ja lasi asjadel lihtsalt olla ja tunnetel järjest juhtuda. Selline väga hea oli, nagu peale nutmist alati.

Tuba oli pime ja ma vedelesin selle ahju ees, kus põles veel natuke ja ma panin sinna puid juurde ja üritasin selle peal õunu grillida ja hoopis hoidsin ahjuust lahti nagu kaminal. Seal oli natuke selline külm ja rõske aga mul oli üks matkamise matt ja siis ma panin selle maha ja võtsin ühe vana teki ümber.

Nii hea oli olla, selline mõnus, madal ja rõske. Täielik Tartu vaib. Mulle meeldiski niimoodi üksinda pimeduses chillida ja nukrutseda. Vahepeal ma harjutasin klaverit.

Mulle meeldis ka see, et mul oli pööning ja sinna üles oli vahepeal hea minna kurvastama või lihtsalt vaikuses olema. Mõnikord oli tuba nii energiaid täis, et vajasin sellest veidikeseks rahu ja siis olin natuke aega pööningul. Mulle just meeldis, et oli pime.

Mulle meeldisid need noodid, et mul oli klaveri peal, ja siis ma vahepeal harjutasin neid. Mul oli väga hea olla niimoodi.

Ükskord ma mäletan, et Margus tahtis tulla külla, aga siis mu tuba oli nii pime, et ta ei saanud. Kõik elektripirnid olid läbi, laelamp ja laualamp ja ma ei olnud tahtnud uusi juurde osta vaid lihtsalt lasin asjadel olla. See laualamp kogu aeg kukkus põrandale ja pirn läks katki.

Mul olid ka küünlad vahepeal ja muidu mulle väga meeldis.

Vihmase ilma muusika: 
vaib_vihm