klaveri saatel

Nii nagu vihm voolab laiali, kui tuleb kevad, samamoodi kuhjuvad unustatud lained üle pea. See juhtub siis, kui sa jääd magama. Nõnda tulebki sul uinudes pealt vaadata, kuidas läbi öiste täheväravate liigub sinu suunas seletamatul kujul kiireloomulisi asju.

Kutse tundmatusse ja kuhugi kaugele; ja ometi sa tead täpselt, kellele, sa tead seda väga hästi. Hüüe, hüüd kogu olemusega, kutse kuhugi tundmatusse - kellele? - sa tead seda vägagi hästi. Seletamatu püüd tabada midagi, mis seal on, ma ei teadnudki, et minus nii palju on kurbust, aga mis siis nüüd?

Mõnikord see esimene osa on nagu et neid laineid puhastada. Suurem jama eest ära ja siis hing saab puhtamal kujul avalduda. Mõnikord seda ei juhtugi. Mõnikord sulguvad mered su ees ja kardinad jäävadki tasakaalustamata.

Võid ennast avastada; leida end kusagilt, kuhu keegi teine poleks tohtinud sattuda.

Mul pole ehk enam palju jäänud, öelda? - aga kuula seda vähestki siis. Kui ma vähegi kunagi veel peaksin sellega kokku sattuma, palun ütle siis talle järgmist:

"Päike tõuseb ja öö varjud taanduvad. Jookse kiiresti, kuni jõuad esimese valguseni. Ülejäänu eest kannan ma ise hoolt. Mets on sulle teenäitajaks. Taevas ise teab, kuidas sa saad."

Jäta jälgi. Tead, jäta neid nii, nagu su isa õpetas. Ettevaatlikult. Osavalt. Puhu küünal veel enne, kui vastane jõuab sisse astuda.

Paku kuhjaga salajast armastust. Tee nii, nagu ma sulle ütlesin. Liigu väljaspool mõtteid, mees.

"Maailmad taanduvad su ees. Tantsi, nagu sa iialgi varem pole teinud. Need ajaliinid on sulle. Jookse. Tee nii, nagu sa tead. Kuhugi pole sul enam minna. Võta ta. Päike tõuseb varsti."

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ebakindel

muusika kui kaob ei kerki enam taevasse su püüd läbi hämarduva jooksu tuleks ehk siis sügis nüüd Töö peale mõeldes ma unustan ennast läbi on kukkund mu viimane püüd vastu kui kajab su helisev hääl ma unustan mured ja jään rahulikult magama ::: söömata lõputu tarkuse valgust joomata rohtu, mis tervendaks mind jõudmata koju ja saamata rahu palun küll öelge, mis on teie hind? see mäss teeb imesid ma jumaldan seda ühendused taastuvad murest kes on kadunud saab aru ja tuleb ära ::: Beethoven klaverikontsert 3 minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti ja sa lähed tundmatusse kuhugi, kus sind ei leita kuhugi, kus mul pole aega sulle öelda: ära jumala eest tule ma läheksin hirmust ja aukartusest lõhki kas sa tead kuidas ma kardan ja kuidas isegi õrn vihje sulle võiks olla liiga palju seega põgenesingi metsa. ära, tähesära vastu taevast kohta, ...
Lisateave

stories

"I don't have much deeds in this life. I don't have many experiences or big fascinating stories to tell. Sometimes I feel that all I have been doing is simply living my life and somehow going on to the next day just as everyone else. One day we were simply walking down a street and a friend wanted to know whether or not I had had sex. I told her no, I had not had it and she said it was a very good thing and I should keep it that way and be careful about it." Another time that I remember is when we were at a bar and there was a guy coming to me and asking: "Why are you not drinking?" I explained to him that I cannot drink because I was a security guy in that bar. "You don't look like it," he replied. "This is because I am from the secret service."
Lisateave

eelmine

Lõpuni oli jäänud väga vähe aega. "Tahad, ma..." "Kui sa toona..." Peas käisid erinevad hääled. Tundmatusse. "Pilvist..." "Meil vist... lahenes midagi." Hämarduva jõe ääres olid kellegi saapad. "Hoolimatus." "Tulekustutit oleks vaja." Helid ei andnud rahu. "Virtuaalselt ei saada, eks ole?" Noogutasime. Vaimsete võimete test. "Räägi muga. Miks sa ei räägi?" Keegi raputas mind. Taevas oli tõmbunud erakordselt niiskeks. "Hoia oma lugu. Palju tunnetuslikku prahti." Vete vahelt sööstis välja uus. "Tere, kas teil on siin parasjagu needuste lahendamise aeg?" "Jah." Näitasime üksteisele, kuidas jõud liiguvad. Päevinäinud legokomplekt võeti taas välja. Ehitasime lõksude lossi. Mälestuste torm voogas mööda. Keegi ei öelnud: "Võta ennast käsile!" Jooksin üle silla. Suhestusin iga nihkega kui millegi uue ja heaga, ü...
Lisateave