järg eelmisele
Teadsin väga hästi, mida ma tegin. Ettevalmistus oli olnud küllaltki pöörane ja meeletu. Olin juba harjunud kohtuma erinevate olenditega ja nende muresid lahendama.
Eestlased on portaalide valvurid ja neil on tugev oskus tulla rahulikult toime erinevate suurte energiatega. Tunnen, et see maa ja see rahvus oma ajaloo, keele ja kultuuriga justkui toetab mind ja laseb mul vabalt esile tuua ka muidu tavateadvuse eest varjatud tahke.
Ehk siis: midagi suurt läks rannas lõhki ja mees jäi ahistatult üksi. Mis see võis olla?
Mina arvan, et see võis olla katse läheneda kellelegi tundmatule. Midagi mõistetamatut ja seletamatut, ma arvan, et keegi suur ja tugev kusagilt kaugelt [tähesüsteemist] tahtis ruttu tulla läbi ja vaadelda võõraid kohti.
Aga siis, kui ta seda tegi, ületas ta mingeid piire, mida ei tohtinud. Ehk siis: ta tuli kaugelt ja tahtis avastada vabadust. Eks neid olendeid ikka liigub, aga mis selle juures oli kohutav, oli see, et keegi ei saanud täpselt aru ja kõike oli liiga palju korraga.
Mis on meie kõige suurem hirm? - See on see, et keegi kusagilt kaugelt tuleb siia süsteemi ja hakkab tegema asju, millest keegi aru ei saa (galactic rape?). Hirm tundmatuse ja vaba eneseteostuse ees?
Kui me hakkame vaatama, kui palju on meie seas praegu rändureid, siis me näeme, et neid polegi just kuigi suur hulk.
Ma kuulsin, et nad olid kaotanud oma teadvuse ja mälu ja mõnes mõttes oli tegu natuke hullunud ja hirmunud kambaga. [Hüsteeria, alaväärsuskompleks, segadus, paanika, hirm, midagi läks ju valesti]
Igasugune katastroof võib viia täiendava eneseteostuseni. Ehk siis: Kui me kardame eksida, kuna midagi suurt läks kunagi valesti, siis tuleks tegeleda selle hirmuga: [HIRM EKSIDA].
___
Me läksime ja meie järel ei saanud enam tulla midagi muud peale kõrge kvaliteediga armastuse. Vanad ringid olid purustatud. Holokaust oli tõmmatud ahelaisse. Nõiajahist oli järgi jäänud paar ringikargavat hullumeelset. Töö oli puhas ja panused olid olnud uskumatult kõrged, lausa hämmastavalt suured.
Hüppasin ka ise ühte sellisesse lainesse. Teadsin juba väga hästi, mida ma tegin, kuidas ja kuhu.
Laskusime tagasi. Alguses oli natuke võõristav, et kõik suhtlesid, umbes, et: mis homme süüa on.
Küll need emotsionaalsed kanalid ka puhastuvad ja järk-järgult, valguse suurenedes saame aru.
Eestlased on portaalide valvurid ja neil on tugev oskus tulla rahulikult toime erinevate suurte energiatega. Tunnen, et see maa ja see rahvus oma ajaloo, keele ja kultuuriga justkui toetab mind ja laseb mul vabalt esile tuua ka muidu tavateadvuse eest varjatud tahke.
Ehk siis: midagi suurt läks rannas lõhki ja mees jäi ahistatult üksi. Mis see võis olla?
Mina arvan, et see võis olla katse läheneda kellelegi tundmatule. Midagi mõistetamatut ja seletamatut, ma arvan, et keegi suur ja tugev kusagilt kaugelt [tähesüsteemist] tahtis ruttu tulla läbi ja vaadelda võõraid kohti.
Aga siis, kui ta seda tegi, ületas ta mingeid piire, mida ei tohtinud. Ehk siis: ta tuli kaugelt ja tahtis avastada vabadust. Eks neid olendeid ikka liigub, aga mis selle juures oli kohutav, oli see, et keegi ei saanud täpselt aru ja kõike oli liiga palju korraga.
Mis on meie kõige suurem hirm? - See on see, et keegi kusagilt kaugelt tuleb siia süsteemi ja hakkab tegema asju, millest keegi aru ei saa (galactic rape?). Hirm tundmatuse ja vaba eneseteostuse ees?
Kui me hakkame vaatama, kui palju on meie seas praegu rändureid, siis me näeme, et neid polegi just kuigi suur hulk.
Ma kuulsin, et nad olid kaotanud oma teadvuse ja mälu ja mõnes mõttes oli tegu natuke hullunud ja hirmunud kambaga. [Hüsteeria, alaväärsuskompleks, segadus, paanika, hirm, midagi läks ju valesti]
Igasugune katastroof võib viia täiendava eneseteostuseni. Ehk siis: Kui me kardame eksida, kuna midagi suurt läks kunagi valesti, siis tuleks tegeleda selle hirmuga: [HIRM EKSIDA].
___
Me läksime ja meie järel ei saanud enam tulla midagi muud peale kõrge kvaliteediga armastuse. Vanad ringid olid purustatud. Holokaust oli tõmmatud ahelaisse. Nõiajahist oli järgi jäänud paar ringikargavat hullumeelset. Töö oli puhas ja panused olid olnud uskumatult kõrged, lausa hämmastavalt suured.
Hüppasin ka ise ühte sellisesse lainesse. Teadsin juba väga hästi, mida ma tegin, kuidas ja kuhu.
Laskusime tagasi. Alguses oli natuke võõristav, et kõik suhtlesid, umbes, et: mis homme süüa on.
Küll need emotsionaalsed kanalid ka puhastuvad ja järk-järgult, valguse suurenedes saame aru.
Kommentaarid
Postita kommentaar