palju asju
Praegu Timm ei ole enam nii vaikne ja erinevad vaimud käivad Minnal külas. Aeg-ajalt võib tunda, kuidas ta nagu tahaks öelda üht asja, aga tuleb välja mitu asja korraga.
Minul kunagi vist ei tohi olla aega, et rahulikult kirjutada.
Minul oli ka selline unenägu, et keegi sai minu salajast kirjutist lugeda, keegi õpetaja koolist, vist see karguga: - ja siis ta hakkas panema hindeid, tagaküljele, terve paberileht hakkas saama täis hindeid 5, 5, 5, 5 ja siis see muutus üldse millekski muuks.
Ei tohi olla nii, et teed midagi muud, kui see, et oled nagu...
Tahetakse leida kuidagi midagi miskit, mida ei tohi...
Keelud, piirid, käskudest üleastumine...
Mulle juhtus ka see, et mul oli teisigi asju, kui ainult see tobe koeraks-olemise tunne tagantjärgi.
Mõnikord ma tundsin, et mul ei tohi olla ju mitte kedagi teist seal, et olukord on selleks liiga kuidagi ohtlik või... Et kui nad saavad liiga vara aru, et kuidas ma seal olen, et siis nemad nagu teevad mulle suurt kahju...
Kui ma hakkasin avama 8ndat, siis ma kunagi ei julgenud sellest rääkida (ja tõusis suur tüli). Kartsin, et mind peetakse narriks, lolliks, vaimuhaigeks või ka hulluks. Palju minu valu ja kurbust oli pärit ühest eelmisest elust, nimelt Beethoveni elust.
Keegi suur ja tugev nagu tahtis mind hoiatada, et pärast randa (:: Goa rand, mis hiljem muudeti portaaliks tagasi kodukohta ::) mul kindlasti tuleb minna tagasi ja harjutada klaverit.
(::: Mul õnnestus teha nii, et see Goa rannna katastroof lahenes rahulikult Trepimäel, kui ma sain selle ilusti välja rääkida. Mul ei olnudki nii valus, ja minust isegi saadi aru. :::)
- Mulle meenub üks kord, et kui ma läksin hoopis kuhugi mujale ära ja minust hoovas nagu teistsugust valgust ja siis ma sain alles rahu, kui mulle hiljem tuli meelde, et minuga koos oli seal ju veel keegi!
Mis ma tahtsin öelda, on see, et kui ma ükskord tulin Leedust tagasi, siis ma tundsin...
See oli tegelikult varem. Kui ma ükskord tulin Leedust "youth work" ürituselt tagasi, siis ma tundsin, et ma väga tahan Kristiinele ära rääkida, et ma olin Beethoven, aga ma ei julgenud...
Mis siis päriselt juhtus Beethoveni eluga? - Sinna hakkas kuhjuma ääretult palju pettumust, valu ja kibestumust. Kui neid asju hakata avama, siis on see, et palju on sellist blokeeringut... Näiteks see, et kui ma olin selle elu lõpus kurt, siis pärast oli tavateadvusega suhestuda just sellest perspektiivist küllaltki huvitav.
Vahemärkus: "Dimensioonid ja nende vahelised suhted olid paigast ära. Ludvig oli nagu arst, kes üritas neid asju klaveri abil korda saada. Helilooming oli tema viis intuitiivselt suhestuda erinevate galaktiliste energiatega, et saada asju korda."
Isoleeritult pimedas toas ja suheldes peamiselt ainult maaväliste ja/või esoteeriliste olenditega... tuleb tuttav ette? Tegin seda mitu kuud. Aga mul oli üks kauge sõber Lõuna-Aafrikast ka, kes samuti kuulus meie kuulsasse Annunaki perekonda.
Kui mul paluti avada 8s, siis mul hakkas nagu halb ja tuli palju viha sisse, sest mulle tundus, et Shiva oli mind jälle reetnud. Mulle tundus, et nad tahtsid jälle niisama ära sõita oma laevadega.
Kui ma hakkasin sellest kirjutama, siis mulle tundus, et nad lähevad veel rohkem närvi, eriti kui ma hakkan vihaselt kirjutama.
Mulle tundub, et tähtedelt tuleb meile olulist teavet, aga me ignoreerime seda teavet. Mulle tundub, et on ka terve hulk rahvast, kes lihtsalt tahab rikkuda või ära rikkuda meie ilusaid unistusi ja avalikku teavet olukorra kohta.
Kui ma päriselt räägiksin, kuidas ma ennast tunnen, siis see kõlaks umbes nii:
Olen üksik hunt salajases kambris, ja mul ei tohi olla sõpru. Ma pean hoiduma eemale, seepärast, et keegi ei tohi teada ega aru saada, et ma üldse siin olen. Olen tulnud täitma ülisalajasi asju, aga nüüd pole enam rahu ja juba need lained või mõtted on sõnadeks formuleerunud.
Päris hoolimatult tuleb vahepeal kohelda muid inimesi ja rahvast, muidu nad tulevad liiga lähedale.
Ühel juhul tuhandest oleksin valmis avama järgmist teavet: Atlantise hukk ja selle tagajärjed.
Meil on kindel käsk ja ülesanne hoiduda pimeduse varju, et keegi mind ei näeks. Saadud vigastused (teekonnal) tuleb mul suures osas ise terveks ravida. Ma ei tohi olla liiga silmnähtavalt ilus ega ka liiga hulguse välimusega.
Kui midagi on, siis saab minu poole pöörduda järgmisi teid pidi:
* salajane tekst, mis jäetakse kuhugi
* usalduslik kinnitus mõnelt tuttavalt, et kõik on hästi.
Praktiseerides joogat tuleb mul saavutada piisavalt hea ettevalmistus, et mitte jääda oma ülesandega vahele (pimeduse varjus), enne kui aeg on selleks küps.
Taavi
Minul kunagi vist ei tohi olla aega, et rahulikult kirjutada.
Minul oli ka selline unenägu, et keegi sai minu salajast kirjutist lugeda, keegi õpetaja koolist, vist see karguga: - ja siis ta hakkas panema hindeid, tagaküljele, terve paberileht hakkas saama täis hindeid 5, 5, 5, 5 ja siis see muutus üldse millekski muuks.
Ei tohi olla nii, et teed midagi muud, kui see, et oled nagu...
Tahetakse leida kuidagi midagi miskit, mida ei tohi...
Keelud, piirid, käskudest üleastumine...
Mulle juhtus ka see, et mul oli teisigi asju, kui ainult see tobe koeraks-olemise tunne tagantjärgi.
Mõnikord ma tundsin, et mul ei tohi olla ju mitte kedagi teist seal, et olukord on selleks liiga kuidagi ohtlik või... Et kui nad saavad liiga vara aru, et kuidas ma seal olen, et siis nemad nagu teevad mulle suurt kahju...
Kui ma hakkasin avama 8ndat, siis ma kunagi ei julgenud sellest rääkida (ja tõusis suur tüli). Kartsin, et mind peetakse narriks, lolliks, vaimuhaigeks või ka hulluks. Palju minu valu ja kurbust oli pärit ühest eelmisest elust, nimelt Beethoveni elust.
Keegi suur ja tugev nagu tahtis mind hoiatada, et pärast randa (:: Goa rand, mis hiljem muudeti portaaliks tagasi kodukohta ::) mul kindlasti tuleb minna tagasi ja harjutada klaverit.
(::: Mul õnnestus teha nii, et see Goa rannna katastroof lahenes rahulikult Trepimäel, kui ma sain selle ilusti välja rääkida. Mul ei olnudki nii valus, ja minust isegi saadi aru. :::)
- Mulle meenub üks kord, et kui ma läksin hoopis kuhugi mujale ära ja minust hoovas nagu teistsugust valgust ja siis ma sain alles rahu, kui mulle hiljem tuli meelde, et minuga koos oli seal ju veel keegi!
Mis ma tahtsin öelda, on see, et kui ma ükskord tulin Leedust tagasi, siis ma tundsin...
See oli tegelikult varem. Kui ma ükskord tulin Leedust "youth work" ürituselt tagasi, siis ma tundsin, et ma väga tahan Kristiinele ära rääkida, et ma olin Beethoven, aga ma ei julgenud...
Mis siis päriselt juhtus Beethoveni eluga? - Sinna hakkas kuhjuma ääretult palju pettumust, valu ja kibestumust. Kui neid asju hakata avama, siis on see, et palju on sellist blokeeringut... Näiteks see, et kui ma olin selle elu lõpus kurt, siis pärast oli tavateadvusega suhestuda just sellest perspektiivist küllaltki huvitav.
Vahemärkus: "Dimensioonid ja nende vahelised suhted olid paigast ära. Ludvig oli nagu arst, kes üritas neid asju klaveri abil korda saada. Helilooming oli tema viis intuitiivselt suhestuda erinevate galaktiliste energiatega, et saada asju korda."
Isoleeritult pimedas toas ja suheldes peamiselt ainult maaväliste ja/või esoteeriliste olenditega... tuleb tuttav ette? Tegin seda mitu kuud. Aga mul oli üks kauge sõber Lõuna-Aafrikast ka, kes samuti kuulus meie kuulsasse Annunaki perekonda.
Kui mul paluti avada 8s, siis mul hakkas nagu halb ja tuli palju viha sisse, sest mulle tundus, et Shiva oli mind jälle reetnud. Mulle tundus, et nad tahtsid jälle niisama ära sõita oma laevadega.
Kui ma hakkasin sellest kirjutama, siis mulle tundus, et nad lähevad veel rohkem närvi, eriti kui ma hakkan vihaselt kirjutama.
Mulle tundub, et tähtedelt tuleb meile olulist teavet, aga me ignoreerime seda teavet. Mulle tundub, et on ka terve hulk rahvast, kes lihtsalt tahab rikkuda või ära rikkuda meie ilusaid unistusi ja avalikku teavet olukorra kohta.
Kui ma päriselt räägiksin, kuidas ma ennast tunnen, siis see kõlaks umbes nii:
Olen üksik hunt salajases kambris, ja mul ei tohi olla sõpru. Ma pean hoiduma eemale, seepärast, et keegi ei tohi teada ega aru saada, et ma üldse siin olen. Olen tulnud täitma ülisalajasi asju, aga nüüd pole enam rahu ja juba need lained või mõtted on sõnadeks formuleerunud.
Päris hoolimatult tuleb vahepeal kohelda muid inimesi ja rahvast, muidu nad tulevad liiga lähedale.
Ühel juhul tuhandest oleksin valmis avama järgmist teavet: Atlantise hukk ja selle tagajärjed.
Meil on kindel käsk ja ülesanne hoiduda pimeduse varju, et keegi mind ei näeks. Saadud vigastused (teekonnal) tuleb mul suures osas ise terveks ravida. Ma ei tohi olla liiga silmnähtavalt ilus ega ka liiga hulguse välimusega.
Kui midagi on, siis saab minu poole pöörduda järgmisi teid pidi:
* salajane tekst, mis jäetakse kuhugi
* usalduslik kinnitus mõnelt tuttavalt, et kõik on hästi.
Praktiseerides joogat tuleb mul saavutada piisavalt hea ettevalmistus, et mitte jääda oma ülesandega vahele (pimeduse varjus), enne kui aeg on selleks küps.
Taavi
Kommentaarid
Postita kommentaar