kurbus ja muusika ja muud
Kõik, mis eksisteerib tehnoloogilisel tasandil, on samal ajal ka sügaval hinge olemuses. See tähendab, et kui meil läheb masin valesti, siis me saame tegelikult oma hinges selle ära tunda ja aidata.
Ehk siis, mida inimene või hing tegelikult otsib, on just see seesmine olemus või seisund või rahu. Mina näiteks avastasin, et mingi osa minust on väga kurb, hästi sügavalt kurb.
Ma arvan, et kurbus on tegelikult viha taga ja üks selle võimalikest põhjustajatest. Kui hing on suurelt kurb, läheb ta närvi ja solvub ja hakkab teisi lööma. Ma olengi tegelenud sellega, et miks ta on kurb. Ära ole kurb, kallis hing, mõtleme koos midagi välja.
Mina näiteks olen valinud, et ma tahan saada väga heaks lauljaks ja näitlejaks. Ma tean, et sealt kaudu ma kindlasti leian rahu läbi eneseteostuse ja minu kurbus saab siis millekski ilusaks vabaneda.
Kuidas leida lohutust? Seda võib teha mitut moodi. Mingid asjad on, mis pakuvad lohutust ainult siis, kui ise sinna nagu täiesti sisse minna, ma mõtlen, üleni selles kogemuses sees olla ja kogu seda hinge kurbust antud hetkel läbi tunda, nii palju kui süda laseb ja lubab.
Mina arvan ka, et sõnad nagu pakuvad lohutust. Kui minu isa räägib, siis vahel mul hakkab väga hea, ükskõik mis ta räägib. Mulle lihtsalt meeldib tema hääletoon ja see viis, kuidas ta ennast väljendab.
Mõne inimese juuresolek ka pakub väga tugevat rahu ja lohutust. Ma arvan, et see ka oleneb sideme tugevusest ja harjumusest vastastikku üksteist sügavamatel tasanditel mõista.
Mulle tundub, et see galaktika eksisteerib ka palju sügavamatel tasanditel, kui pealtnäha on paista. Ehk siis, kui me läheme emaliini pidi tagasi kõigi galaktikate emani (nii palju kui mina suudan tajuda), tajume selgesti, et me oleme osa sellest suurepärasest helesinisest võbelevast valgusest.
Kui me hakkame avastama, et mis siin veel on, leiame, et pealtnäha piiritu rõõm asub palju lihtsamas kohas, kui me algul arvatagi oleksime võinud.
Niisiis, olles osa sellest rõõmust või väga selgesti äratuntavast hoovusest, saame me aru, et reaalsustel ongi mitu kihti.
Kui ma kuulan muusikat (nt mõttes), leian ma kergesti vastuse näiteks sellele küsimusele:
"Mis dimensioonis me oleme?"
Kui ma tõesti kuulan muusikat, siis on vastus väga lihtne:
"Vahet ju ei ole."
Ehk siis, mis loeb, on see muusika või rõõmurohke lihtsus, mis juba niigi on olemas ja minuga ja vahetevahel ilmutab ennast jälle.
Ehk kõik see, mis siin toimub, on osa sellest muusikast ja see on juba niigi olemas, nagu meie galaktiline ema või nii. Kuidas sellega suhestuda?
Tuleb arendada endas ilu, loomingulisust ja tunnetuslikku rõõmu.
Meie eesmärk ei ole kuhugi pääseda; ükskõik milline seisund on osa maailmakõiksusest ja sellega üks.
Seda seisundit võib kutsuda ka "kõikide soovide lakkamiseks". Sul ei ole vaja enam kuhugi minna ega midagi teha, loomulik valgus ja rahu on sinus eneses juba iseenesest olemas.
Kaks seisundit on sulanud üheks, isegi kui sa midagi teed, oled sa ärkvel ja teadvel oma muredest. Võid ka öelda: "Tegelen parasjagu oma emotsionaalse kehaga ja mure on kõhu piirkonnas ja südame all." Või siis: "Tegelen praegu oma haiguskehaga, mis on juba lapsepõlvest natuke minuga. Palju kurbust, solvumist ja tagasihoidlikkust."
Ehk siis, mida inimene või hing tegelikult otsib, on just see seesmine olemus või seisund või rahu. Mina näiteks avastasin, et mingi osa minust on väga kurb, hästi sügavalt kurb.
Ma arvan, et kurbus on tegelikult viha taga ja üks selle võimalikest põhjustajatest. Kui hing on suurelt kurb, läheb ta närvi ja solvub ja hakkab teisi lööma. Ma olengi tegelenud sellega, et miks ta on kurb. Ära ole kurb, kallis hing, mõtleme koos midagi välja.
Mina näiteks olen valinud, et ma tahan saada väga heaks lauljaks ja näitlejaks. Ma tean, et sealt kaudu ma kindlasti leian rahu läbi eneseteostuse ja minu kurbus saab siis millekski ilusaks vabaneda.
Kuidas leida lohutust? Seda võib teha mitut moodi. Mingid asjad on, mis pakuvad lohutust ainult siis, kui ise sinna nagu täiesti sisse minna, ma mõtlen, üleni selles kogemuses sees olla ja kogu seda hinge kurbust antud hetkel läbi tunda, nii palju kui süda laseb ja lubab.
Mina arvan ka, et sõnad nagu pakuvad lohutust. Kui minu isa räägib, siis vahel mul hakkab väga hea, ükskõik mis ta räägib. Mulle lihtsalt meeldib tema hääletoon ja see viis, kuidas ta ennast väljendab.
Mõne inimese juuresolek ka pakub väga tugevat rahu ja lohutust. Ma arvan, et see ka oleneb sideme tugevusest ja harjumusest vastastikku üksteist sügavamatel tasanditel mõista.
Mulle tundub, et see galaktika eksisteerib ka palju sügavamatel tasanditel, kui pealtnäha on paista. Ehk siis, kui me läheme emaliini pidi tagasi kõigi galaktikate emani (nii palju kui mina suudan tajuda), tajume selgesti, et me oleme osa sellest suurepärasest helesinisest võbelevast valgusest.
Kui me hakkame avastama, et mis siin veel on, leiame, et pealtnäha piiritu rõõm asub palju lihtsamas kohas, kui me algul arvatagi oleksime võinud.
Niisiis, olles osa sellest rõõmust või väga selgesti äratuntavast hoovusest, saame me aru, et reaalsustel ongi mitu kihti.
Kui ma kuulan muusikat (nt mõttes), leian ma kergesti vastuse näiteks sellele küsimusele:
"Mis dimensioonis me oleme?"
Kui ma tõesti kuulan muusikat, siis on vastus väga lihtne:
"Vahet ju ei ole."
Ehk siis, mis loeb, on see muusika või rõõmurohke lihtsus, mis juba niigi on olemas ja minuga ja vahetevahel ilmutab ennast jälle.
Ehk kõik see, mis siin toimub, on osa sellest muusikast ja see on juba niigi olemas, nagu meie galaktiline ema või nii. Kuidas sellega suhestuda?
Tuleb arendada endas ilu, loomingulisust ja tunnetuslikku rõõmu.
Meie eesmärk ei ole kuhugi pääseda; ükskõik milline seisund on osa maailmakõiksusest ja sellega üks.
Seda seisundit võib kutsuda ka "kõikide soovide lakkamiseks". Sul ei ole vaja enam kuhugi minna ega midagi teha, loomulik valgus ja rahu on sinus eneses juba iseenesest olemas.
Kaks seisundit on sulanud üheks, isegi kui sa midagi teed, oled sa ärkvel ja teadvel oma muredest. Võid ka öelda: "Tegelen parasjagu oma emotsionaalse kehaga ja mure on kõhu piirkonnas ja südame all." Või siis: "Tegelen praegu oma haiguskehaga, mis on juba lapsepõlvest natuke minuga. Palju kurbust, solvumist ja tagasihoidlikkust."
Kommentaarid
Postita kommentaar