Kuidas ma lapsena olin

Lund sadas ja seda tuli järjest juurde. Hanged kuhjusid ja majade vahele tuli varsti traktor. Traktori põhieesmärk oli, et ta lükkaks suuri lumekuhjasid, mille sisse sai koopaid ehitada. Lund sadas ja sadas. Üks minu lemmiktegevusi lapsena oli istuda akna all ja vaadata alla langevaid lumeräitsakaid.

Kui tuli kevad, oli hoopis teistmoodi. Õhk muutus ja metsa vahel käies võis tunda, et kuidas õhk lõhnas hoopis teistmoodi. Selline värske, nagu kevadine mets. Ma mäletan, et kunagi kõndisin kasemahla tooma, ja siis ma viskasin end pikali sinna, sest ma olin nii väsinud. Üks kõige ilusamaid asju on kevadõhtul kusagil metsa all pikali olla.

Mulle meeldis lugeda raamatuid. Raamatud panid mind unistama, ma elasin tegelaskujudesse sisse ja hilisemas elus panin neid lugusid omal kombel praktikasse. Ma kogu aeg kujutasin ette, et see tegevus nendes lugudes toimub meie oma majade vahel.

Mis mulle kõige rohkem meeldis, oli kui ma sain salaja ära joosta kuhugi öösel, või ronida kuhugi puu otsa, mida keegi ei teadnud, või hulkuda seenekorviga. Varsti olid mul kõik kohad selged ja oma tunnetus sellest metsast, et kus miski kasvab. Siis ma veel käisin kalal hästi palju oma väikese puust õngega. Siis ma nagu sulasin sellesse järvesse sisse, õhtu oli minuga ja pilliroog ja vesi.

Minu meelest oli hästi normaalne, et kõik meie pere lapsed hulkusid vahepeal omaette metsa vahel ja järve ääres. See oli täiesti tavaline. Mäletan, et nelja aastaselt kohtasin seenil olles naabrionu, kes küsis: "Mis sa siin üksi teed? Näita, kus pool kodu on? Kas sa ikka tead?" Ja siis ma panin teda veidi imeks, et ta nii rumala küsimusega tuleb ja näitasin kohe käega, et muidugi, kodu on seal.

Kuidas ma lapsena olin:

kuidas_lapsena




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ebakindel

muusika kui kaob ei kerki enam taevasse su püüd läbi hämarduva jooksu tuleks ehk siis sügis nüüd Töö peale mõeldes ma unustan ennast läbi on kukkund mu viimane püüd vastu kui kajab su helisev hääl ma unustan mured ja jään rahulikult magama ::: söömata lõputu tarkuse valgust joomata rohtu, mis tervendaks mind jõudmata koju ja saamata rahu palun küll öelge, mis on teie hind? see mäss teeb imesid ma jumaldan seda ühendused taastuvad murest kes on kadunud saab aru ja tuleb ära ::: Beethoven klaverikontsert 3 minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti ja sa lähed tundmatusse kuhugi, kus sind ei leita kuhugi, kus mul pole aega sulle öelda: ära jumala eest tule ma läheksin hirmust ja aukartusest lõhki kas sa tead kuidas ma kardan ja kuidas isegi õrn vihje sulle võiks olla liiga palju seega põgenesingi metsa. ära, tähesära vastu taevast kohta, ...
Lisateave

stories

"I don't have much deeds in this life. I don't have many experiences or big fascinating stories to tell. Sometimes I feel that all I have been doing is simply living my life and somehow going on to the next day just as everyone else. One day we were simply walking down a street and a friend wanted to know whether or not I had had sex. I told her no, I had not had it and she said it was a very good thing and I should keep it that way and be careful about it." Another time that I remember is when we were at a bar and there was a guy coming to me and asking: "Why are you not drinking?" I explained to him that I cannot drink because I was a security guy in that bar. "You don't look like it," he replied. "This is because I am from the secret service."
Lisateave

eelmine

Lõpuni oli jäänud väga vähe aega. "Tahad, ma..." "Kui sa toona..." Peas käisid erinevad hääled. Tundmatusse. "Pilvist..." "Meil vist... lahenes midagi." Hämarduva jõe ääres olid kellegi saapad. "Hoolimatus." "Tulekustutit oleks vaja." Helid ei andnud rahu. "Virtuaalselt ei saada, eks ole?" Noogutasime. Vaimsete võimete test. "Räägi muga. Miks sa ei räägi?" Keegi raputas mind. Taevas oli tõmbunud erakordselt niiskeks. "Hoia oma lugu. Palju tunnetuslikku prahti." Vete vahelt sööstis välja uus. "Tere, kas teil on siin parasjagu needuste lahendamise aeg?" "Jah." Näitasime üksteisele, kuidas jõud liiguvad. Päevinäinud legokomplekt võeti taas välja. Ehitasime lõksude lossi. Mälestuste torm voogas mööda. Keegi ei öelnud: "Võta ennast käsile!" Jooksin üle silla. Suhestusin iga nihkega kui millegi uue ja heaga, ü...
Lisateave