ebakindel
muusika kui kaob ei kerki
enam taevasse su püüd
läbi hämarduva jooksu
tuleks ehk siis sügis nüüd
Töö peale mõeldes ma unustan ennast
läbi on kukkund mu viimane püüd
vastu kui kajab su helisev hääl
ma unustan mured
ja jään rahulikult
magama
:::
söömata lõputu
tarkuse valgust
joomata rohtu,
mis tervendaks mind
jõudmata koju ja
saamata rahu
palun küll öelge,
mis on teie hind?
see mäss teeb imesid
ma jumaldan seda
ühendused taastuvad
murest kes on kadunud
saab aru ja tuleb ära
:::
Beethoven klaverikontsert 3
minu armas
sa ju tead
et kui päike tõuseb
me jätame hüvasti
minu armas
sa ju tead
et kui päike tõuseb
me jätame hüvasti
ja sa lähed
tundmatusse
kuhugi,
kus sind ei leita
kuhugi,
kus mul pole
aega
sulle
öelda:
ära jumala eest tule
ma läheksin
hirmust
ja
aukartusest
lõhki
kas sa tead
kuidas ma
kardan
ja kuidas
isegi õrn vihje sulle
võiks olla liiga palju
seega põgenesingi
metsa.
ära, tähesära
vastu taevast
kohta,
kus kõik on
kustunud ja kadunud
palun ära tule
hetkekski
lähemale
sinu ilu
ja minu ilu
puudumine
oleks mulle
hukatuslik
sestap anun:
kui tuled,
ära ütle
Ja kui kohtusimegi
sulasin ühte
vaadates sind
kohates su pilku
võbeledes taas
ja ühtäkki sain aru:
ma ei ole üksi
ja mul ei ole vaja
kuhugi minna
::::
mis mõttes?
kus hulgud?
kas seal polnudki siis kedagi?
kas kogu see järv oli vaid tühi?
kas metsast kostunud hüüd pole jõudnudki teieni?
kas vesi ei kajanud vastu ja ei hoidnud oma häält?
enam taevasse su püüd
läbi hämarduva jooksu
tuleks ehk siis sügis nüüd
Töö peale mõeldes ma unustan ennast
läbi on kukkund mu viimane püüd
vastu kui kajab su helisev hääl
ma unustan mured
ja jään rahulikult
magama
:::
söömata lõputu
tarkuse valgust
joomata rohtu,
mis tervendaks mind
jõudmata koju ja
saamata rahu
palun küll öelge,
mis on teie hind?
see mäss teeb imesid
ma jumaldan seda
ühendused taastuvad
murest kes on kadunud
saab aru ja tuleb ära
:::
Beethoven klaverikontsert 3
minu armas
sa ju tead
et kui päike tõuseb
me jätame hüvasti
minu armas
sa ju tead
et kui päike tõuseb
me jätame hüvasti
ja sa lähed
tundmatusse
kuhugi,
kus sind ei leita
kuhugi,
kus mul pole
aega
sulle
öelda:
ära jumala eest tule
ma läheksin
hirmust
ja
aukartusest
lõhki
kas sa tead
kuidas ma
kardan
ja kuidas
isegi õrn vihje sulle
võiks olla liiga palju
seega põgenesingi
metsa.
ära, tähesära
vastu taevast
kohta,
kus kõik on
kustunud ja kadunud
palun ära tule
hetkekski
lähemale
sinu ilu
ja minu ilu
puudumine
oleks mulle
hukatuslik
sestap anun:
kui tuled,
ära ütle
Ja kui kohtusimegi
sulasin ühte
vaadates sind
kohates su pilku
võbeledes taas
ja ühtäkki sain aru:
ma ei ole üksi
ja mul ei ole vaja
kuhugi minna
::::
mis mõttes?
kus hulgud?
kas seal polnudki siis kedagi?
kas kogu see järv oli vaid tühi?
kas metsast kostunud hüüd pole jõudnudki teieni?
kas vesi ei kajanud vastu ja ei hoidnud oma häält?
Kommentaarid
Postita kommentaar