Tartus ja varem

Kuna mul enam raamatuid pole, siis kirjutan ise juurde.
"Palju peale mängite?"
"50-100."
"50-100? Hulluks olete läinud? Su bankroll lubab ehk 2-4 mängida."
Reetur tagus endale naerdes vastu põlvi ja lahkus. Ta oli võitnud ja öö oli pime. Tumedal teel tuli talle vastu üksik auto. Sopane pori pritsis pudemeid vastu tema odavate teksade sääri.
"Jõime end suht segi kah," teatas ta omaette porisedes.

Hommikuvalguses kostus lindude laulu. Tanja oli ka ärganud ja vaatas mulle rumala ja ehmunud näoga otsa.
"Palju peale?"
"Planetaarne võrgustik."

Mees nurgas kustus taas, s. t. me ei näinud enam tema sigaretiotsa. Hõbejashall viirukisuits levis üle ruumi.
"Kosmilisi tegureid arvestades kulub sul selleks sul ehk neli-viis aastat. Teed joogat, läheb ehk vähemgi. Ja söö liha. Käi koolis, kui saad."

Pöörasin end naerdes teistpidi. Kostus kabjaplaginat. Kellegi eesel oli jälle lahti pääsenud.
"Palju peale?"
"Me enam kunagi ei tea. Mis su high-score on?"
"Järveäärne lepp?"
"Sa teed nalja. Sa ei saa seda võtta. Kobi heaga alla."
Kuuletusin. Nahk oli veel suplusest märg.

"Kui sa teed neid zazen harjutusi, siis..."
Hilja juba. Terve tuba oli kõiksugu vaime täis, nii öösel kui päeval. Osad jalutasid elavana sisse, teised ilmusid, kui oma maja astraalsena unes nägin. Unes see oligi minu maja. Teised ei teadnud nii hästi. Isegi unes ta ilmus mitu aastat hiljem joodikuna raudtee ääres. Väga eluterve, tõesti suur aitäh.

"Sa ei ole purjus!"
"Ma ei peagi."
"Kus sa enda arvates tuled?"
"Loon suhteid ja värki."
"Ära tuleks keelata sul see."

Globaalne orgasm oli vallandunud. Väga väike, arvestades kasutatud suhtluskanaleid. Väga väike, aga väga hea. Aga kõige rahulikum oli ikka mul seal all. Jõime rahulikult õlut.

Taevasse oli kerkinud mingisugune valgussammas, mis kiirgas üle kogu galaktika. Terve planeet oli tühi, kõik olendid olid jalga lasknud ja mina üksi kiirgasin tohutut valgust.
"Jõuad sa jee."
"Ma vähemalt proovin."
Ropendasin tublisti. Istusin kassi kohale. Rääkisin vaimudega. Rääkisin omaette.
"Mine ära" oli väga leebe väljund.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ebakindel

muusika kui kaob ei kerki enam taevasse su püüd läbi hämarduva jooksu tuleks ehk siis sügis nüüd Töö peale mõeldes ma unustan ennast läbi on kukkund mu viimane püüd vastu kui kajab su helisev hääl ma unustan mured ja jään rahulikult magama ::: söömata lõputu tarkuse valgust joomata rohtu, mis tervendaks mind jõudmata koju ja saamata rahu palun küll öelge, mis on teie hind? see mäss teeb imesid ma jumaldan seda ühendused taastuvad murest kes on kadunud saab aru ja tuleb ära ::: Beethoven klaverikontsert 3 minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti ja sa lähed tundmatusse kuhugi, kus sind ei leita kuhugi, kus mul pole aega sulle öelda: ära jumala eest tule ma läheksin hirmust ja aukartusest lõhki kas sa tead kuidas ma kardan ja kuidas isegi õrn vihje sulle võiks olla liiga palju seega põgenesingi metsa. ära, tähesära vastu taevast kohta, ...
Lisateave

stories

"I don't have much deeds in this life. I don't have many experiences or big fascinating stories to tell. Sometimes I feel that all I have been doing is simply living my life and somehow going on to the next day just as everyone else. One day we were simply walking down a street and a friend wanted to know whether or not I had had sex. I told her no, I had not had it and she said it was a very good thing and I should keep it that way and be careful about it." Another time that I remember is when we were at a bar and there was a guy coming to me and asking: "Why are you not drinking?" I explained to him that I cannot drink because I was a security guy in that bar. "You don't look like it," he replied. "This is because I am from the secret service."
Lisateave

eelmine

Lõpuni oli jäänud väga vähe aega. "Tahad, ma..." "Kui sa toona..." Peas käisid erinevad hääled. Tundmatusse. "Pilvist..." "Meil vist... lahenes midagi." Hämarduva jõe ääres olid kellegi saapad. "Hoolimatus." "Tulekustutit oleks vaja." Helid ei andnud rahu. "Virtuaalselt ei saada, eks ole?" Noogutasime. Vaimsete võimete test. "Räägi muga. Miks sa ei räägi?" Keegi raputas mind. Taevas oli tõmbunud erakordselt niiskeks. "Hoia oma lugu. Palju tunnetuslikku prahti." Vete vahelt sööstis välja uus. "Tere, kas teil on siin parasjagu needuste lahendamise aeg?" "Jah." Näitasime üksteisele, kuidas jõud liiguvad. Päevinäinud legokomplekt võeti taas välja. Ehitasime lõksude lossi. Mälestuste torm voogas mööda. Keegi ei öelnud: "Võta ennast käsile!" Jooksin üle silla. Suhestusin iga nihkega kui millegi uue ja heaga, ü...
Lisateave