k6vn_mai2017

“Palun ütle, et sa olid eile kusagil mujal.”
“Kus ma siis sinu arvates oleks pidanud olema?”
“Ma ei taha kuulda...”
“Sa ei taha kuulda minu...”
“Mul ei ole vaja, et sa...”
“Ärgitaksin süsteemi üleliia?”
“Tooksid lagedale uusi varjatud aspekte.”
“Iseendast?”
“Süsteemist. See on niigi..”
“Kokkukukkumise äärel?”
“Habras.”
“Kui sul on vaja veel rohkem tõestust selle kohta, et naise süda on õrn..”
“Tead, jäta.”
“Mul ei ole väga aimu, mis teil juhtus, aga...”
“Aga sa tead, et oli väga halb.”
“Ma kuulsin, et te tungisite kellegi koju.”
“Me ei räägi sellest.”
“Varjatud?”
“Pigem nagu, et üksikud teavad.”
“Aga need ülejäänud?”
“Sa mõtled, et kes nad on?”
“Ma mõtlen jah, et kas nad on väga kõrge kajastunud aspekt nagu minagi, või nad kukkusid või..”
“Osad on... Kõik mäletavad mingit juppi. Gaia teab.”
“Mõnikord mulle tundub, et nad...”
“Tahavad teha üleminekut läbi rikkuse?”
“Jah, ja sealtkaudu hävitavad õrnuse ja muudavad selle naeruväärseks.”
“Kuld?”
“Kuld, raha, uhked autod. Aga kuhu edasi?”
“Ja mina arvasin, et sealtkaudu ei saagi.”
“Ilmselt ei saagi.”
“Aga kui nad aru saavad?”
“Eks siis ole oodata.”
“Oodata mida?”
“Kõikide aspektide nähtavat taandumist?”
“Tead, ma täna hommikul mõtlesin, et nende kroontšakra on laelamp. Et noh mugav turvaline kodu, ja muu ei ole nii oluline. Et nad kasutasid mõistust, et ehitada hästi mugav turvaline kodu.”
“Aga sul ju?”
“Mul on jah ka see, et nägin unes, et mediteerin ja jõudsin muuhulgas ka sellisesse kohta, kus mulle anti võimalus oma mälestusi imeilusal sülearvutil üles kirjutada.”
“Et nagu uus koobas?”
“Kõik ei ole koobas. Pigem nagu variant ühest “kohast”, loomulik nähtus, kuhu me oma eludega parasjagu jõudnud oleme. Mulle tegelikult meeldib see. Selline mõnus smooth re-programming atmosphere, arvutid ja söö mida tahad ja...”
“Joo ennast purju?”
“Ka seda. Ma arvan, et..”
“Tead, sealtkaudu on väga kerge libastuda.”
“Mis juhtub, kui ta jooga ära unustab?”
“Esialgu ei juhtu midagi. Hiljem stabiliseerub tugevalt.”
“Hoia oma tšakrad puhtad, mees. Elu.”
“Kõige hinnalisem.”
“Aga kuidas me tagasi saame?”
“Mis mõttes kuidas?”
“No vaadake ennast looduses.”

“Mina arvan, et kui te olete kuhugi välja jõudnud, siis alati on võimalus minna kuhugi edasi. Mängu reegel.”

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ebakindel

muusika kui kaob ei kerki enam taevasse su püüd läbi hämarduva jooksu tuleks ehk siis sügis nüüd Töö peale mõeldes ma unustan ennast läbi on kukkund mu viimane püüd vastu kui kajab su helisev hääl ma unustan mured ja jään rahulikult magama ::: söömata lõputu tarkuse valgust joomata rohtu, mis tervendaks mind jõudmata koju ja saamata rahu palun küll öelge, mis on teie hind? see mäss teeb imesid ma jumaldan seda ühendused taastuvad murest kes on kadunud saab aru ja tuleb ära ::: Beethoven klaverikontsert 3 minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti ja sa lähed tundmatusse kuhugi, kus sind ei leita kuhugi, kus mul pole aega sulle öelda: ära jumala eest tule ma läheksin hirmust ja aukartusest lõhki kas sa tead kuidas ma kardan ja kuidas isegi õrn vihje sulle võiks olla liiga palju seega põgenesingi metsa. ära, tähesära vastu taevast kohta, ...
Lisateave

stories

"I don't have much deeds in this life. I don't have many experiences or big fascinating stories to tell. Sometimes I feel that all I have been doing is simply living my life and somehow going on to the next day just as everyone else. One day we were simply walking down a street and a friend wanted to know whether or not I had had sex. I told her no, I had not had it and she said it was a very good thing and I should keep it that way and be careful about it." Another time that I remember is when we were at a bar and there was a guy coming to me and asking: "Why are you not drinking?" I explained to him that I cannot drink because I was a security guy in that bar. "You don't look like it," he replied. "This is because I am from the secret service."
Lisateave

eelmine

Lõpuni oli jäänud väga vähe aega. "Tahad, ma..." "Kui sa toona..." Peas käisid erinevad hääled. Tundmatusse. "Pilvist..." "Meil vist... lahenes midagi." Hämarduva jõe ääres olid kellegi saapad. "Hoolimatus." "Tulekustutit oleks vaja." Helid ei andnud rahu. "Virtuaalselt ei saada, eks ole?" Noogutasime. Vaimsete võimete test. "Räägi muga. Miks sa ei räägi?" Keegi raputas mind. Taevas oli tõmbunud erakordselt niiskeks. "Hoia oma lugu. Palju tunnetuslikku prahti." Vete vahelt sööstis välja uus. "Tere, kas teil on siin parasjagu needuste lahendamise aeg?" "Jah." Näitasime üksteisele, kuidas jõud liiguvad. Päevinäinud legokomplekt võeti taas välja. Ehitasime lõksude lossi. Mälestuste torm voogas mööda. Keegi ei öelnud: "Võta ennast käsile!" Jooksin üle silla. Suhestusin iga nihkega kui millegi uue ja heaga, ü...
Lisateave