peaks sulle armastust avaldama

"Peaks sulle armastust avaldama, aga me pelgame suuremat katastroofi."
"Ei ma saan aru küll, naise süda on tähtsam kui kosmiline kord."
"Kui sa veel ühe sõna ütled..."
Mängisin siis klaverit.

Kõnelesin nagu sain. Koondasin oma tähelepanu oma südame keskpunkti, täpselt nagu õpetus ütles. Mis seal siis ikka. Kuidagi familiaarne tundus. Kõik need vaimud, tapmishuvidega ja armastavad, tehnoloogilised ja muidu ilusad. Väga hea oli, kui tagantjärgi näidati kõike ülitundliku ja romantilisena. Nii oli ka mulle endale tundunud.

Ronisin taaskord õue.
"Ta ei usuks vist iialgi, kui ma talle räägiksin."
"Ta saab otse ja võtab kusagilt väljast."
"See kõik on nii haige, nad lihtsalt tulevad minu välja ja loevad seda."
"Ennem nad kanaldasid mingeid deemoneid, nüüd seal on mingid sinu armulood selle asemel."

Saabus öö.
Ma ei näinud teda enam.

"Mõnikord ongi nii, et tuleb lahti lasta. (Igavene idioot, lisasin mõttes.)"
"Sa ei tule siia enam."
"Napilt."
"Mine."
"Paljugi mis."

Minumeelest enam ei olnud üldse nii tore, aga paljugi mis. Kui läks, siis läks. Naerda sai vähemalt. Hommikune õud oli asendunud uue kosmilise korraga.

Tema loomevägi väljendus mitmel korral, ma ise nägin. Olgu siis kuidas tahes.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ebakindel

muusika kui kaob ei kerki enam taevasse su püüd läbi hämarduva jooksu tuleks ehk siis sügis nüüd Töö peale mõeldes ma unustan ennast läbi on kukkund mu viimane püüd vastu kui kajab su helisev hääl ma unustan mured ja jään rahulikult magama ::: söömata lõputu tarkuse valgust joomata rohtu, mis tervendaks mind jõudmata koju ja saamata rahu palun küll öelge, mis on teie hind? see mäss teeb imesid ma jumaldan seda ühendused taastuvad murest kes on kadunud saab aru ja tuleb ära ::: Beethoven klaverikontsert 3 minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti ja sa lähed tundmatusse kuhugi, kus sind ei leita kuhugi, kus mul pole aega sulle öelda: ära jumala eest tule ma läheksin hirmust ja aukartusest lõhki kas sa tead kuidas ma kardan ja kuidas isegi õrn vihje sulle võiks olla liiga palju seega põgenesingi metsa. ära, tähesära vastu taevast kohta, ...
Lisateave

stories

"I don't have much deeds in this life. I don't have many experiences or big fascinating stories to tell. Sometimes I feel that all I have been doing is simply living my life and somehow going on to the next day just as everyone else. One day we were simply walking down a street and a friend wanted to know whether or not I had had sex. I told her no, I had not had it and she said it was a very good thing and I should keep it that way and be careful about it." Another time that I remember is when we were at a bar and there was a guy coming to me and asking: "Why are you not drinking?" I explained to him that I cannot drink because I was a security guy in that bar. "You don't look like it," he replied. "This is because I am from the secret service."
Lisateave

eelmine

Lõpuni oli jäänud väga vähe aega. "Tahad, ma..." "Kui sa toona..." Peas käisid erinevad hääled. Tundmatusse. "Pilvist..." "Meil vist... lahenes midagi." Hämarduva jõe ääres olid kellegi saapad. "Hoolimatus." "Tulekustutit oleks vaja." Helid ei andnud rahu. "Virtuaalselt ei saada, eks ole?" Noogutasime. Vaimsete võimete test. "Räägi muga. Miks sa ei räägi?" Keegi raputas mind. Taevas oli tõmbunud erakordselt niiskeks. "Hoia oma lugu. Palju tunnetuslikku prahti." Vete vahelt sööstis välja uus. "Tere, kas teil on siin parasjagu needuste lahendamise aeg?" "Jah." Näitasime üksteisele, kuidas jõud liiguvad. Päevinäinud legokomplekt võeti taas välja. Ehitasime lõksude lossi. Mälestuste torm voogas mööda. Keegi ei öelnud: "Võta ennast käsile!" Jooksin üle silla. Suhestusin iga nihkega kui millegi uue ja heaga, ü...
Lisateave