muid asju

"Lõpuks ometi. Sulglõhe haavas meid tugevasti. Olime palju näinud, ent kordagi tagasi vaatamata sedasi ära tulla... Pärast ütlen uuesti. Praegu ei saa, pole ju aega, " seletati.
"Kuhu see aeg siis kulus?" küsisin
"Tead, mõned olid suutnud endale sellise häda kaela tõmmata..."
"Kuidas siis täpsemalt?"
"Noh, naabritel oli puuriit suht viltu."
"Kuidas edasi?"
"Siis nad seal kolmekesi asjatasid."

Mul polnudki muud, kui kumera kaare alt uuesti piiluda. Päike oli taas väljas ja rohelised oksad liikusid tuule käes. Vesi voolas. Oja põhjas oli muda. Vaatasin eemale. Kella ei olnud jälle. Kell oli vist varahommikul.

Jooksin eemale, vesi paiskus kahte lehte. Taimed kasvasid vee ääres. Kivid.
"Räägitakse, et naabritel oli kombeks..."
"Mis?"
"Et nad kunagi ei vaadanud, kuidas..."
"Ei vaadanud mida?"
"Et kuidas..."

Aa, neil oli jälle see alasti-häbi. Kuidas selle tundega siis arvestada? ... Liikusime kiiresti edasi. Vete kannul ujus tuul. Pardid. Pärn tõmbas tuult.

"Hoonete vahele tuleb asfalt," seletas keegi. "Pärast lastel hea liugu lasta."
Sööstsin edasi.
"Pärast muru kustub sigaret ja annategi otsad," seletas keegi.
Sõnade vahelt suutsin lugeda: "valgus".

Pimedus kohises üle pea nagu kesköine udu. Muusika vaikis, ainult rind tuksus südamerütmis kohinal edasi. Vesi tuli kaugelt, nagu kunagine unustatud laul. Säästsin end. Lasin lahti. Läksin tagasi, läbi rohu.
"Ema?" küsisin ilma sõnadeta.

Huulte vahelt paiskus paar heli. Tundsin ta ära. Naersin. Kes iganes ta siis ka polnud. Läksime tagasi. Tunne oli minuga kaasas. Võsa vahel hulkus keegi.
"Kui sa kohe ei..." keegi vaidles.
Läksime targu mööda. Mis seal ikka.

Tagantpoolt tuli jahedamat õhku. Laup higistas kergest erutusest. Käed viibutasid öö rütmis.
"Võta ikka vibu ka välja," sosistas keegi. "Mis vibu? Mis keegi?" naersin endamisi. Käisin nagu juhtus. Kui aken oli lahti...


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ebakindel

muusika kui kaob ei kerki enam taevasse su püüd läbi hämarduva jooksu tuleks ehk siis sügis nüüd Töö peale mõeldes ma unustan ennast läbi on kukkund mu viimane püüd vastu kui kajab su helisev hääl ma unustan mured ja jään rahulikult magama ::: söömata lõputu tarkuse valgust joomata rohtu, mis tervendaks mind jõudmata koju ja saamata rahu palun küll öelge, mis on teie hind? see mäss teeb imesid ma jumaldan seda ühendused taastuvad murest kes on kadunud saab aru ja tuleb ära ::: Beethoven klaverikontsert 3 minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti minu armas sa ju tead et kui päike tõuseb me jätame hüvasti ja sa lähed tundmatusse kuhugi, kus sind ei leita kuhugi, kus mul pole aega sulle öelda: ära jumala eest tule ma läheksin hirmust ja aukartusest lõhki kas sa tead kuidas ma kardan ja kuidas isegi õrn vihje sulle võiks olla liiga palju seega põgenesingi metsa. ära, tähesära vastu taevast kohta, ...
Lisateave

stories

"I don't have much deeds in this life. I don't have many experiences or big fascinating stories to tell. Sometimes I feel that all I have been doing is simply living my life and somehow going on to the next day just as everyone else. One day we were simply walking down a street and a friend wanted to know whether or not I had had sex. I told her no, I had not had it and she said it was a very good thing and I should keep it that way and be careful about it." Another time that I remember is when we were at a bar and there was a guy coming to me and asking: "Why are you not drinking?" I explained to him that I cannot drink because I was a security guy in that bar. "You don't look like it," he replied. "This is because I am from the secret service."
Lisateave

eelmine

Lõpuni oli jäänud väga vähe aega. "Tahad, ma..." "Kui sa toona..." Peas käisid erinevad hääled. Tundmatusse. "Pilvist..." "Meil vist... lahenes midagi." Hämarduva jõe ääres olid kellegi saapad. "Hoolimatus." "Tulekustutit oleks vaja." Helid ei andnud rahu. "Virtuaalselt ei saada, eks ole?" Noogutasime. Vaimsete võimete test. "Räägi muga. Miks sa ei räägi?" Keegi raputas mind. Taevas oli tõmbunud erakordselt niiskeks. "Hoia oma lugu. Palju tunnetuslikku prahti." Vete vahelt sööstis välja uus. "Tere, kas teil on siin parasjagu needuste lahendamise aeg?" "Jah." Näitasime üksteisele, kuidas jõud liiguvad. Päevinäinud legokomplekt võeti taas välja. Ehitasime lõksude lossi. Mälestuste torm voogas mööda. Keegi ei öelnud: "Võta ennast käsile!" Jooksin üle silla. Suhestusin iga nihkega kui millegi uue ja heaga, ü...
Lisateave