jutudjamuusika

surijate hinged kummituste maal sügavsume lootus kardan, et on taas hämardunult pime tumenenud maal võtta välja lootus hävitada usk tühjendada vägi luua meeletusk tappa eos mis hiilgab lummata kõik koos raiuda ja öelda: lõpetatud lood. kärsitus ja tühjus mustjaslage kant voorusteta lava pilkudeta jant märul, mis ei kordu sügavmuistsel ööl kelle hingel poleks sulle mõeldud tööd ::: Seab sammud pimedusse vari, ja järgneb teine. Ei hooli endast ega oma elustki. Seab sammud pimedusse vari. Ja lahkub. Ent kuula. keegi liigub, keset ööd. Mis teha, mõni veel ei saa aru, et ei tohi ja tuleks minna ära. Läinud on kadunud mõistus. Teisiti tahtjate hing, tuli, mis ei valgusta, vaid ainult on. Tõmmata nagu madal rohi või vesi või tuul. Kordudes kahetseksid nagunii; järjepidevus oleks hukk. Keegi on veel. Ei liiguta.

kui mult küsida et kas ma naudin oma elu siis loomulikult ei ma vihkan kogu seda asja kogu südamest kui tahta naerda, et kuidas siis nii, ma ei luba ma vihkan oma elu selleks liiga palju kui naerda siis ainult üksi keset sünget ööd (oma lemmikteema juurde tagasi) jääme siis nii nagu oleme, meeleheitele. miks ei? lõhume tagasi tulnute rahu kätkeme endis salajasi surmasid las nad ka olla kui tahad süüa, ei saa. tule edasi kas tahad pikku lõugu saada? täitmatu hulgus. veriselt tahame nuga sureme nagu pole seda kunagi varem tehtud

Kõiki asju tabab ühine saatus: hämar tuba täis pimedat kola. Kõiki asju seob ilus vaatenurk: hoomamatu, kartlik, rahutu. Löödud on laiali rahu nagunii, mis siis veel enam. Ja isegi, kui kunagi enam ei saa, lähme, nagu polekski olnud. Tuim külmus rammestab jõu. Hävitab lootuse ja tapab eos kurja naeru. Saatke siis juba juurde. Hõbedane hoomamatu palavik Lastud kokku tulvil rõõmu tahetud on lagunemist Sööge, kui veel saate mõõtke, kui on jaksu sööge, kui veel saate missugune hämar tee võiks siis teie juurde viia? varjudelt võimatu paluda abi. pimedus ise võtab ohjad ja juhatab umbropsu. alati õigesti, alati valesti. löödud on segi mõistus hävimatu on tahe löödud segi on tahe hävimatu on soov löödud segi soov jäänud on laul võitmatu targu tuleb teha joosta, nii nagu kedagi poleks Kui ma saan kasutada oma emakeelt kõik lobisen välja kasvõi vastu tahtmist. tööga teha rahu pärast uusi asju. kui ei saa millestk...

                turn When the truth blends with the creativity itself and autumn leaves fall aside We too can recover from this sickness that has haunted us for so long. When hungry wolves were attacking us, did you show them teeth or did you run away? When the colds of the winter were showing us that we do not belong, did you stay or did you run away? When the winds of the dark were silently emptying your pockets, did you cry for your mother? When the eyes of your skull peer through the darkness, and the harmfulness of the long-lost victimhood returns as a Soviet army, do you stay or do you bleed? Falsehood and deceit, victimhood, shadows and lies - all go down in despair, in utter final scream, surrendering to the loyalty itself, as if they were part of this show, to provide the enemies what they deserve. Have you , oh long-lost beloved one, seen the stars in a winter night and thought -     how hum...

see muusika minu ümber ja sees see kaitsekiht see embrüo mul pole julgust minna tagasi ja öelda: nüüd me tahame tulla tagasi ja (teie hävinenud pilkudele vastates): // see viis, kuidas sa mind hoidsid, oli tulvil õrnust // Maa tahab puhastuda leida rahu joosta nagu laps väsimatult // läksime kui kasvas muru seisime kui samblal hool tahtsime kui puude vilus männi lagunenud koor läbi tulekuma paistis juurde kasvand kähar müts läbi tuulte paistis välja hämmeldunud valgel samblal salamisi kohkus pesa // tõusta tasa nagu laine leida rahu mis on hool veeta suved igavesti sinu pool kärisedes kasvas jume keegi rebis, liikus taas ootame, ehk tuleb jälle väike valge armund paar sädeledes nagu õhtu hävides kui kõik on noor poolteist korda niisket õhku valgusest ja vetest pool ma ei saagi näha ju kuidas tõuseb kuu // sammudeta tuleb tasa kas on vaikselt vee peal tuul kõik on hangund lainte vahel sulades kui jä...

See Tiibet on minu jaoks natuke liiga sünge, tundub, nagu tahaks ta midagi öelda, ent justkui jõuga hoiab end tagasi. Tundsin Ta lähedust juba eelmisel ööl, kui olime kaugel ja alles ekslesime kadunud Lha orgude vahel. Olime kuulnud, et kadunud mägede vahel pidi olema varjatud läbipääs maa-alusesse linna, kohta, kust paljud on tulnud, ent keegi ei suvatse rääkida. Väga tasahilju hiilis meie vahele killuke päikest, tükike valgusriba keset muidu hämarat kivist põrandat. Paljugi mis ta oleks tahtnud mulle tol hetkel öelda, ma ei saanud lubada, kõige rohkem vajas ta rahu. Redutasime kahekesi kadunud seinte vahel nagu kaks äravisatud maali; ühe kunstniku lapsed, aga erinevatel aegadel joonistatud. "Oleksin Sind tahtnud säästa sellest pikast retkest, ent tee oli tulvil küsimusi. On hea, kui puhkad natuke." "Mul on kaart," sosistas ta. See ütles kõik. Vajasin Teda nüüd rohkem kui kunagi varem. Hommikul ärkasime taaskord kivisel põrandal. Õues sadas vihma. T...

Chopin piano concerto no 2 op 21 in F minor Kadudes ajatusse süngusesse Tahtes joosta, ent jõudu on vähe Nähes palju ja tundes rohkem Kui kahju võib olla Kui enam kunagi ei saa Vaadata tagasi ja Endale tunnistada: “Ma kunagi ei saanud aru sellest jõust ja miks see kadus. Kas keegi astus mulle kandadele?” // sügavsuvine naer ja pilvitu taeva rahu ma jään vist alati igatsema seda tunnet seda vabadust kus sa olid polnudki enam tähtis sügis-suvine naer ja hilinenud õnnesoovid // Päike paistab Ja tee peal On põnevat rahu. Mööda muru Veereb meieni Üks kadakapõõsas // vaikselt tahan sulle öelda et sa puudutaksid mind et sa tuleksid mul külla maailmas pole kusagil mujal sellist paika väike hele pimedus ja suured valged lambad tasuta on kirjandus mustad, valged hambad tuli paistis kusagilt ja taeva särav vöö hämarasse pimedusse sööstis mu adjöö // kõnetaksin meeleldig...

mingid elektrilöögid, laengud, tahtega juhtida ja kontrollida mida ma 10nda juures vihkan, on seksuaalne ja emotsionaalne rahuldamatus et saada natukenegi lohutust, me joome kohvi ja suhtleme omavahel tühjast-tähjast lõppes vool ja algas liin taevast valgus elektrifitseeritud planeet 123 palju haba valgust, ila nägin taevast puud (šokk maandumisel) tegelikult tõusin ma tõusin teistest varem ja tegin varahommikul pliidi alla tule mõnus kommuun oli väga hea koht kuu pealt kostis kauget kuma trummid läksid maalt lähetades tulejuga hõbedane vaal öösel kui on hele laskub taevast vaal nime tal veel pole Lähenedes elektrifitseeritud planeedile. Volüüm I  Tajusime linna kohal laskuvaid anarhistlikke üksikuid küünlavalgusi, hubaseid ruume, mis veel olid jäänud alles ja kandsid eneses lõppema hakkavat soojust. Rohekate tiibadega suvine lind laskus mu maja katusele, kuulsin seda selgesti. See krõbin oli peaaegu sama meeldiv nagu vihmasabin või tuule...